Kutsikast täiskasvanuks

See, kas kutsikast tuleb täiskasvanuna agressiivne, arg, haukuv, närviline, rahulik või rõõmus, sõltub ennekõike kogemusest. Vaevalt miski muu mõjutab koera arengut nii palju, kui just kogemused, mida ta saab elu jooksul. Mitte kunagi pole koer kogemustele nii vastuvõtlik, kui kutsikaeas. Selle ea juhtumised, nii head kui halvad, võivad jätta jälje kogu koera eluks.
Kutsikas vajab reeglipärasust ja koolitust (mängulist kasvatust). Teda peab saama kammida, harjata, uurida, hoida, pesta jne. Teda tuleb kaitsta liiga tugevate kogemuste eest, sest ta on nii vastuvõtlik õppimisele, et võib kogeda ehmatusi. Ta on tunduvalt tundlikum kui täiskasvanud koer ja mäletab peaaegu kõike toimunut. Jäta meelde, et kunagi ei võeta kutsikat kaasa vaatama ilutulestikku, motovõistlusi, lärmakatele pidudele või sellistele üritustele, mis tekitavad teravaid aistinguid. See on rikkunud mitme kutsika elu.
190235_398330733572305_1467845928_nKutsikas peab saama tutvuda erineva ümbruskonnaga nii äärelinnas kui ka maal. Kutsikas vajab ka sõbralikku kasvatust ja ta peab õppima selgeks perekonnas kehtivad reeglid, ehk siis – mida ta võib ja mida ei tohi teha. Kui kutsikas on ettevaatlik või arg, siis tuleb teda toetada ja aidata.
Sihikindel ja järjepidev kasvatus ning armastav suhe kutsika ja pere vahel loob parimad eeldused selleks, et koerast tuleb tasakaalukas ja õnnelik. Kasvatus on siiski alati mugandatav indiviidi järgi. Kunagi ei tohi järgida orjalikult antud juhendeid. Iga koer on isiksus, erinev teistest – see nõuab individuaalset kasvatust.

Õpetus ja koolitus
Kui kutsikas tuleb majja, on talle kõik uus, võõras ja ehk isegi veidi hirmutav. Ta on eraldatud turvalisest kutsika-karjast, emast ja oma kasvatajast. Kutsika vastu tuleb nüüd olla eriliselt sõbralik, et ta tunneks end turvaliselt oma uues karjas. Ta peab saama täielikus rahus (ilma liigse nunnutamiseta või hulga külalisteta) tutvuda uue koduga. Talle tuleb anda oma mänguasju tassimiseks ja talle tuleb näidata ta oma toidu- ja veekaussi (eelistatavalt keraamilised või metalsed) ning pissimise ja magamise kohti.
Väike kutsikas on rõõmus, uudishimulik ja usaldav. Et ta ka suure koerana oleks sama usaldav ja terve närviga, peab ta ilmtingimata saama kutsikana palju ja rahus magada. Suurema osa ööpäevast veedab kutsikas unemaal ja teda ei tohi mitte mingil moel minna segama, hoolimata kui palju sõrmed sügeleksid.
Koer ei ole inimene ega saa teda inimeseks ka õpetada. Ta ei mõista pikki jutte ega seletusi või lobisemist. Koer seevastu saab aru hääletooni erinevusest ja sõbralikust hellast kohtlemisest. Koerakutsika õpetamisel ja koolitamisel on tähtsaim järjekindlus. See, mis on lubatud, on alati lubatud ja vastavalt keelatu on alati keelatud. Seda reeglit tuleb järgida sellest hetkest, kui kutsikas tuleb koju.

Karistamine
Käsud ja keelud on lühikesed ja sisukad. Kui koera tuleb keelata, öeldakse rõhutatult “EI” ja kui kutsikas lõpetab keelatud tegevuse, kiidetakse teda rõõmsalt. Ära kasuta keelamisel koera hüüdnime, sest see peab liituma vaid heade asjadega. Koera ei tohi kunagi lüüa, ja kuna teine koer ei löö teist koera, ta isegi ei saa aru sellisest karistusest. Koera võib vajadusel raputada turjast ja tugeva tahtega kutsikat võib panna noomides ettevaatlikult seliligi. Suuremat kutsikat võib “võtta jutule” teda põsest või kaelast kinni hoides. Sageli on tõhusaim karistus ignoreerimine.

Kutsikas ja lapsed
Jäta meelde, et kutsikast ei tohi kunagi tulla laste mänguasi. Ta on pereliige, ja sellisena tuleb teda kohelda. Kui kutsikas tuleb koju, siis vähemalt alguses ei tohi lapsed jääda kutsikaga üksi, ilma täiskasvanu juhendava juuresolekuta. Lastele tuleb õpetada, et kutsikaga suheldakse rahulikult ja kannatlikult, vältides kiireid liigutusi ja asjatut möllamist. Lastele tuleb selgitada, kui ohtlik on tassida kutsikat süles tema ettearvamatute kiirete liigutuste tõttu. Kutsikaga on palju parem mängida põrandal, mitte näit. sohval või voodis, kust kukkudes kutsikas end kergesti vigastab. Väikesed lapsed ei tohiks üksi kutsikaga (või täiskasvanud koeraga) minna välja, sest nad ei suuda kontrollida võimalikke ootamatuid olukordi näit.liikluses ja teiste koerte või lastehulga seas.

Puhtusekasvatus ja väljas käimine
Su kutsikas on kasvataja juures mingil määral õues käinud. Sinu ülesanne on õpetada ta paberil puhtust pidavast toas puhtust pidavaks. Kutsikas viiakse välja kohe kui ta ärkab, peale sööki ja peale mängimist. Õues võib kutsikaga natuke mängida ja kui ta teeb oma hädad, siis kohe kiita. Toas pole tolku kutsikaga tõrelemisest, kui õnnetus juhtub, vaid tuleb suunata ta tegema paberile. Täiesti eksiteele viib nõuanne, mille kohaselt kutsika nina pistetakse tema valesse kohta tehtud väljaheitesse. Pahandamine võib kutsikat nii ehmatada, et ta ei julgegi muidu oma hädasid teha, kui salaja, ja siis on Sul raske teda puhtust pidama õpetada. Kutsikas õpib kiiresti puhtust pidama, kui omanik suhtub asjasse rahuliku järjekindluse ja kannatlikkusega.
Tasapisi võid vähendada pabereid ja jätta vaid hädavajaliku. Väikest kutsikat ei tohi väsitada liigse väljas käimisega. Tal lubatakse möllata vabalt ja kui ta väsib, võetakse tuppa. Peale vaktsineerimisi võite hakata harjutama jalutuskäikudega. Umbes poole aasta vanuselt kutsikas juba jaksab teha suuremaid jalutuskäike. Õpid üsna kiiresti märkama, kuidas oma kutsikas end tunneb.
Parim liikumine kutsikaeas oleks mängimine eakaaslaste ja teiste koertega. Sellega kutsikas õpib ka koeramaailma asju ja temast tuleb sotsiaalne õnnelik koer. Luba tal tutvuda teiste koertega (ja muidugi inimestega), kuid alguses ainult mõne kindlasti sõbraliku, vaktsineeritud ja terve koeraga. Ära unusta, et oled oma kutsikale kaitsjaks, kuid ära liialda. Kuigi ta on veel väike, ei ole põhjust teda hirmunult kohe sülle haarata ja hakata teisi koeri eemale peletama. Tõenäoliselt võõrad koerad hakkavad su omapärase käitumise peale vaid haukuma ja sellega võid õpetada oma kutsikat kartma. Temast võib tulla arg ja tülikas pidada ning kuhugi kaasa võtta. Lasku tema tasandile ja julgusta teda tuvuma teiste koerte ning inimestega, kuid aja otsustavalt halva käitumisega koerad eemale, samas haletsemata oma kutsikat. Ära unusta, et mitte kunagi ei tohi lohutada koera, kui ta ehmatab, sest see ainult tugevdab koera hirmu. Käitu nii, nagu oleks näiteks mööda sõitev kaubaauto maailma loomulikum asi, ära tee sellest olukorrast tsirkust. (Lisana on artikkel kutsika sotsialiseerimisest, kus täpsemalt kutsika-aja koolitusest)
Kutsikas hakkab umbes poole aastaselt olema puhtust pidav. Täsikasvanud koer peaks saama välja vähemalt kolm korda päevas. Alustage kutsika rihmas harjutamist toas ilma jalutusihmata. Kaelarihm pannakse kutsikale enne välja minekut, õues ei jõua ta seda palju kraapida ja üsna pea seostab ta kaelarihma õues käimisega. Võta alati tuppa tulles kaelarihm kaelast, sest see kulutab su koera karva. Hoia kutsikat vabana nii palju kui vähegi on turvaline. Sedasi kutsikas õpib olema su lähedal. Kutsikaga tuleks jalutada sageli ja piisavalt kaua, sõltuvalt muidugi ilmast, et ta õpiks toas puhtust pidama. Kutsika karv ei kaitse teda veel ja ta kõhualune on täiesti paljas. Kõhu kaudu võib ta kergelt külmetada, nii et ära luba tal väga kaua külmal maapinnal istuda.
Kui su kutsikas õpib tuhandeid uusi asju, õpi ise ka üks. Võta õue kaasa mõni väike kilekott. Kui kutsikas teeb oma asjad sobimatusse kohta, võid puhtalt korjata väljaheite kotti ja viia lähimasse prügikasti. Samas väldid asjatuid kaebusi.
Võid mängida kutsikaga õues kuidas tahes, kui vaid ei loobi pulka, kive, palli jms. Viskamismängudega võib koerast tulla “pulgahull”, mis on stressi tekitav koerale ja ajapikku märkad, et see hakkab koormama ka sind. Pulkade, käbide ja pallidega võib mängida küll, näiteks neid ära peites. Aktiveerimist ehk koera ajugümnastikat tuleks harjutada iga päev lühikeste hetkede kaupa. Õpeta näiteks oma koera püherdama, “surema”, suud pesema, otsima maiustusi ja mänguasju, keerutama, sosistama, näppusid ära tundma jne…..

Sõnakuulelikkus
Võta väikesi maiustusi õue kaasa. Kutsu kutsikat ja kui ta hakkab tulema, kiida teda ja anna maiustus. Nii ta õpib hea meelega juurde tulema. Hoidu siiski teda iga juurde tulemisega kinni võtmisest. Selle tulemuseks võib olla, et koer ei lase end enam rihma otsa võtta. Ära kunagi pahanda kutsikaga, kui ta juurde tuleb, kuigi oled oma arvates oodanud liiga kaua. Järgmisel korral võid oodata veelgi kauem. Kiida teda, isegi kui maiustust ei anna. Ära ka jookse kutsika järele, kuna ta võib seda pidada toredaks mänguks ja ei anna end kätte.
Jalutusrihma vajad koera turvalisuse tõttu. Jalutusrihmaga ei karistata koera mingil moel, vaid see peab olema kahe sõbra vaheline ühistöö vahend. Ära lase kutsikal rihmas vedada. Kui ta saab rebida, ta veab alati ja selle välja õpetamine on suur töö. Poovat kaelarihma ei vaja sa kunagi! Koera on parim õpetada nii, et teda saab võimalikult palju vabalt pidada ja jalutada korralikus nahast kaelarihmas. Soovitame soojalt trakside kasutamist. Kaelarihma võib vahetada trakside vastu täiskasvanuea künnisel, kui kutsikas enam eriti ei kasva ehk u.6 kuu vanuses. Klein- ja mittelspitzi kaeluse karv on nii tihe, et trakse on tunduvalt kergem peale panna kui tavalist kaelarihma.
Tõsikoolituse mõttega ei tasu kutsikat veel koolitada, ta ei jaksa veel keskenduda pisavalt pikaks ajaks. Õpeta teda mänguga istuma, seisma, juurde tulema, lamama, otsima jne. Koolita rõõmsa meelega ja veidi korraga, nii õpib su kutsikas sind kuulama ja nautima kiitust peale õnnestumist. Sealt on lihtne soovi korral suuremana jätkata tegelikku koolitust. Kõigepealt kutsikas vajab korralikku kodust kasvatust, mis sisaldab ka keelde, kuid rohkem kiitust ja otsustavust ning kindlaid piire.

Haukumine
Su koer on püstkõrv, kes on aretatud valve- ja seltsikoeraks, seega haukumine justkui kuulub tema tegevuse juurde. Sellest hoolimata peaks sees haukumine olema keelatud kohe pisikesest peale. Ära siiski proovi koera haukumise korral karjuda temaga võidu, vaid pahanda rahulikult noomides tema käitumist. Kiida, kui kutsikas on tasa. Mõned isendid hauguvad teistest rohkem ja püstkõrval areneb haukumine kiiresti kombeks, millest on tükk tööd lahti saada. Haukumise väljaõpetamine tundub tõesti olevat raskemaid asju maailmas, seega alusta sellega kohe.
Haukumine võib olla ka viis, et saada tähelepanu. Kuigi su eesmärgiks oleks vaid koer vaikima saada, saab ta su tähelepanu endale ja omalaadse preemia. Ära siis pööra mingit tähelepanu koerale, kui ta haugub, vaid lase tal üksi lärmata. Lõpuks ta (loodetavasti) annab järele.
Sama nõuanne kehtib ka kutsika üksi jätmisel. Ära mingil juhul torma kohe tuppa, kui ta haugub või vingub. Oota enne, et kutsikas jääb tasa, muidu ta õpib, et tehes piisavalt palju lärmi, ta saab su tagasi tulema. Alusta üksioleku harjutamist juba päris pisikesena, lühikesed hetked korraga.

Toitmine
Loovutusealisele kutsikale on hea pakkuda süüa 4 korda päevas, kutsika söögiisu ja priskuse järgi. Toidukordi võib vähendada kolmeni, kui kutsikas on u.4 kuu vanuses, ja kaheni, kui kutsikas on u.6 kuune. See on ka täiskasvanud koera toidurütm.
Väikese kutsika päevanorm on u. paar detsiliitrit kuivtoitu, mis siis jagatakse toidukordadeks. Kui pakutud toit ei kõlba, võta kauss ära umbes poole tunni pärast ja jäta see toidukord vahele. Jälgi koera, missugune on talle sobiv kogus. Kutsikas ei tohi olla näljane ja teda ei tohi nuumata. Tavaliselt kutsikas sööb, mida kulutab, kuid…. Rusikareegel on, et kutsikas on heas toitumuses, kui tema küljeluud on tunda kerge patsutamisega. Need ei tohi ometi välja paista, sest siis on kutsikas liiga kõhn. Kui kutsikas saab süüa end liiga paksuks, on see vaid asjatu koormus arenevatele luudele ja liigestele. Kutsikalgi peab olema lihaseid, mitte pekki. Ära unusta, et paksust kutsikast tuleb paks täiskasvanu.

Paar kodutoidu retsepti:
Lihtne risotto
250g ehk u.2,5 dl liha (sea-, looma-, lamba-, kana- vms.)
u.3 dl tumedat riisi
porgandit
u.7 dl vett
Küpsetatakse nii, et kõik vesi on imendunud riisi.
Valimis risottot tuleb u.12 dl.

Yrjölä puder
2,5 dl tumedat riisi
2 dl purustatud odrakruupi
1 dl hirssi
1 dl tatart
800 g hakliha
3 kanamuna
3 dl riivitud porgandit
4 l vett või 2 l vett ja 2 l piima
sorts toiduõli
Hautatakse ahjus 200?C umbes 1-2 tundi.

Looma ja põdra suured luud ei ole toit, kuid see-eest teretulnud tegevus. Luud tasub küpsetada ahjus (175?C u.2 tundi) enne pakkumist, et need ei haiseks ega määriks nii palju põrandat ja vaipu. Kui annad koerale õige kondi, jälgi tema seedimise tegevust, sest kõigile kondid ei sobi. Suurepärased ajaviite-kondid on nn.nahaluud, millest lahti tulevad tükid koer võib ära süüa nagu lõpuks kogu kondi. Need ka puhastavad koera hambaid oma sitkusega. Ka neid luid võib küpsetada ahjus, kui kardad, et neis on salmonelloosi. Bakterid surevad kindlalt 175?C juures. Lisa tilk vett ahju põhja, et luud ei kuivaks liialt.

Mis ei sobi koerale:
Piim võib suures koguses põhjustada mõnele kõhulahtisust, kuid hapupiima, keefiri. maitsestamata jogurtit soovitame anda küll
Toorest kalast võib saada laiussi nakkuse
Koeravorstid ei ole soovitavad, sest need tekitavad mitmetele koertel naha- ja kõhuprobleeme valede toitainete tõttu (sisaldavad sageli palju verd)
Šokolaadi ja üldse liialt suhkrut sisaldavaid tooteid.
Lindude, sea ja lambaluud, mille teravad killud võivad tõsiselt vigastada koera soolestikku.
Toore kanamuna valge, mis hävitab biotiini.
Piprane, vürtsikas või soolatud toit.

TERVISHOID JA MUU HOOLDUS
Kutsikat tuleb juba väikesena harjutada sellega, et teda näpitakse. Kutsikas peab ka harjuma võõraste inimeste katsumisega. Nii välditakse asjatuid loomaarstil käike ja riskantset narkoosi, kui koeraga saab teha normaalseid hooldustoiminguid (näit.kompimine, kuulamine, proovide võtmine, haavade sidumine). Näitustel ja katsetelgi peab koer laskma võõrastel end katsuda. Haara kutsikast tugeva toetava haardega ja räägi temaga rahustava häälega. Kiida teda ja anna kasvõi maiustust, kui ta lepib toimuvaga. Ole ise rahulik, siis ka kutsikas hakkab usaldama sind ja harjub igasuguse käsitlemisega.

Küüned
Küünte kasvu tasub jälgida ja neid tuleb regulaarselt lõigata. Kutsika küüned on hea lõigata igal nädalal, et ta harjuks toiminguga. Kutsikas ei ole sugugi alati kohe koostööaldis, kuid küüned tuleb lõigata vastuhakust hoolimata. Seda ei tehta vägivallaga, kuid otsustavalt ja vajadusel kasvõi üks jalg korraga, loomulikult kogu aeg kiites. Täiskasvanul lõigatakse küüsi vastavalt vajadusele. Küüne otsa kasvav õhuke ja veidi kaarduv tipp on selge märk liiga pikast küünest. Neid lõigates tuleb siiski olla ettevaatlik, et tangid ei puutuks tundlikku säsiosa, mis tekitab valu ja verejooksu. Kutsika (ja ka täiskasvanu) küünte lõikamiseks sobivad ka inimeste küünelõikurid. Ära unusta lõigata esijalgade kannuste küüned, mis ei kulu üldse.

Hambad
Hammaste kontrollimine aegajalt on vältimatu ja koera tasub harjutada sellega, et tema suud ja hambaid uuritakse. Hammaste katsumine ja näitamine on ka koeranäitusega oluliselt kaasnev sündmus. Umbes 4-5 kuuselt piimahambad tulevad lahti ja asemele kasvavad jäävhambad. Sel ajal on põhjust iga päev jälgida hammaste vahetumist, kuna väikestel tõugudel piimahambad mitte alati ei tule ära õigel ajal ja segavad nii jäävhammaste kasvamist ning võivad põhjustada nende vale asendi. Kui piimahammas (tavaliselt kihv) on ikka veel tugevalt kinni, kuigi jäävhammas on kõrval peaaegu sama suur, on põhjust paluda loomaarstilt abi piimahamba eemladamiseks.

Kõrvad
Mõnedel koertel võib tekkida kuulmekäiku kõrvapõletik. Kõrva koguneb halvalõhnalist tumedat eritist ja kuulmekäik punetab. Koer kraabib või raputab kõrvu ja võib koguni liikuda pea viltu valutava kõrva poole. Profülaktikaks on kõrvalehe ja kuulmekäigu välimise osa ettevaatlik puhastus. Hoidu vaigu sügavamale kõrva lükkamisest. Kõrvade korrapärane kontroll paljastab algava põletiku, mida on tark lasta loomaarstil ravida. Tervete kõrvade puhastuseks on saada retseptivabu kõrvade puhastusvahendeid (näit.Epi-Otic).

Silmad
Kutsika silmi kontrollitakse iga päev. Silmad ei tohiks pidevalt vett joosta, eriti paksu rohekt rähma. Ürita silmi puhastada alguses kasvõi apteegist saadava silmaveega, kuid kui see ei aita, mine loomaarstile. Kui kutsikas kraabib silmi või kissitab neid või hoiab neid kinni, siis kodused vahendid ei aita, kutsikaga tuleb võimalikult kiiresti minna loomaarsti juurde.
Kutsikal võib esineda kõhulahtisust. See ei ole ohtlik, kui see läheb päevaga üle kerge paastuga ja keedetud riisi ja kodujuustuga. Kuid kui kutsikas on apaatne ja isutu ning janutu, on põhjust võtta ühendust loomaarstiga. Rohke oksendaminegi on tõsine asi, juhuslikku öökimist ühel või teisel põhjusel võib esineda, kuid kui koer oksendab pidevalt, kõht on lahti või on ööpäeva kakamata, võib tegemist olla soolte ummistusega. Olukord on tõsine, kuid loomaarsti poolt ravitav.
Niiskete ilmadega tuleb käpad hoolikalt kuivatada. Tänavate sool tuleb alati maha pesta, samuti õli. Õli saab paremini maha männiseebiga /soomlastel on kohe selline vahend – mäntysuopa/.
Koera normaalne kehatemperatuur on umbes 38.5?C ja seda mõõdetakse pärasoolest. Kutsikal, kes on möllanud, võib temperatuur tõusta hetkeks 39?C-ni, kuid pidev palavik ja väsimus ei ole normaalne.

Vaktsineerimised
Kutsikate ema on asjakohaselt vaktsineeritud, seega peaks kutsikatel olema hea kaitse 12-nädalase vanuseni katku, hepatiidi, parvo ja marutaudi vastu.

Kutsika vaktsineerimine on järgmine:
12 nädalaselt katku, hepatiidi ja parvo vaktsiin
16 nädalaselt katku, hepatiidi ja parvo vaktsiini kordus ja marutaud
1 aastaselt katku, hepatiidi ja parvo vaktsiini kordus ja marutaud

Seejärel vaktsineeritakse koer aastaste vahedega parvo, hepatiidi, katku ja marutaudi vastu. Vaktsineerimisnõuded ja –tavad võivad muutuda, nii et hoia end asjaga kursis nõu pidades oma loomaarsti ja kasvatajaga.
Kui lähete kokkulepitud ajal vaktsineerima, ära unusta vaktsineerimiste sisse kandmiseks kaasa võtta vaktsineerimispassi. Kutsikas võib olla peale vaktsineerimist paar päeva väsinud ja võibolla ka isutu. Sellest ei tasu ehmatada, kui sümptomid lähevad üle. Vaktsineerimise kohale ehk turjale võib tõusta pöidlasuurune muhk, mis kaob tasapisi enne järgmist vaktsineerimiskorda.

Ussikuurid
Kutsikas on kasvataja juures saanud kolm ussikuuri. Sa peaksid veel andma ussirohtu nädal enne esimest vaktsineerimist ehk 11 nädalaselt. Kui usse on siis näha, tasub kutsikale veelkord ussikuur teha 15 nädalaselt ehk taas nädal enne vaktsineerimist. Saadaval on mitmesuguseid ussirohtusid. Tõhusad ja lihtsad kasutada on Axilur ja Lopatol tabletid ning Canex ja Lubenol pastad. Edasipidi tehakse ussikuure kord või kaks aastas, näiteks kevade tulekul ja talvel, kui maa külmub. Kui usse on palju, võid teha ussikuuri koguni 3-4 korda aastas. Sellest oleks siiski hea rääkida loomaarstiga.

Karvkate ja selle hooldus
Kleinspitzil on kahekordne kasukas; pikk, sirge ja püstine pealiskarv ja lühike, tihe puuvillataoline alusvill. Harjamata kasukasse moodustuvad pusad eriti just kõrvade taha, tagajalgadele ja sabale. Kutsikat harjatakse üle päeva mõne minuti jooksul ja eesmärk on eeskätt harjutada ta hooldusega ja katsumisega. Samal ajal võid hoida teda laual seismas, esialgu vaid lühikeseks ajaks. Vaata seal tema kõrvu ja kontrolli silmi. Kombi teda igalt poolt. Ära unusta kiita kogu aeg, mil ta hästi käitub ja anna selle eest maiustust. Ära kunagi pahanda, hirmuta või haletse kutsikat, kes laual. Ta peab ju õppima seisma laual usaldavalt ja rahulikult, mõeldes kas näitusel või loomaarstil käimisele. Kutsikakarva lahti tulemise alates tasub sagedamini harjata. Naha vereringe kiireneb, kõõma ja pusade tekkimine väheneb ja karvatordid nurkades püsivad talutavuse piires.
Täiskasvanud koerale on piisav kord kuus korralik kasuka hooldus, et ära hoida pulstumist. Ära unusta harjata karv tagurpidi ehk vastu karva. Kui kasukat harjatakse vaid piki karva, ei ulatu sileda pealiskarva alla paksu põhjavillani, mis sel juhul kiirestui pulstub. Karvavahetuse ajal on parim harjata koera vähemalt paari päevaste vahedega. Enne näitust tuleb ka koer põhjalikult läbi harjata. Harjamine aitab hoida karva puhtana ja läikivana ning masseerib koera nahka.
Juhuslik pesu ei tee koerale halba, kuid liiga sage pesemine pehmendab karva struktuuri. Kui koer on must, võib teda pesta koerašampooniga ja viimistleda karv koera karva hooldusvahendiga. Alati tuleb porised käpad ja kõhualuse loputada puhta veega ja hoolega kuivatada.
Karvahooldusvahendiks vajad vaid metallist piidega kammi ja harjastest tehtud harja, mida sulle on kutsika saamisel näidatud. Kammiga harutatakse võimalikud pusad ja harjaga tehakse tegelik harjamine ja lõpuviimistlus.
Näitusekoera käpad trimmitakse ümmarguseks ja kõrvakarvu võib veidi korrastada. Käppade ja varbavahede karvu tasub lõigata ka kodukoeral. Need toimingud on ette näidatud kutsika võtmisel ja loomulikult võid alati meilt küsida lisajuhiseid ja nõuandeid.

HAIGUSTEST JA VIGADEST

Põlvekedra paigaltminek
Erinevate astmetega põlveliigese muutused ja põlvekedra paigaltminekud on kääbuskoertel sagedasemad kui teistel tõugudel. Paigaltmineku aste võib vahelduda: põlvekeder võib olla vahepeal paigalt ära, vahepeal omal kohal. Kergemaid juthumeid koeraomanik tingimata isegi ei tunne ära. Mõnikord esinev lonkamine või tagajala ülevalpidamine kolme-nelja sammu ajal traavi jooksmisel on sageli põlvevea tunnused. Põlvekedra paigaltminek, luxatio patellae, võib olla kas pärilik või omandatud. Sünnipärast vigast põlvekedra asendit võidakse raskematel juhtudel märgata juba umbes kuu vanuses, kergeimaidki märgatakse tavaliselt umbes seitsme kuuselt. Varjatud, kerged pärilikud või omandatud patella luksatsioonid on tavaliselt vanemate koerte probleemid. Patella luksatsioon arvatakse päranduvat polügeenselt ja retsessiivselt. Pärilikkust mõjutab seega mitu geeni ja haigus tuleb esile vaid siis, kui koer saab mõlemalt vanemalt haigust soodustavad pärilikkusetegijad. Haiget koera ei tohiks kasutada aretuses.

Aegajalt patella luksatsioon tekitab ajutist lonkamist, kuid on suurema aja sümptomiteta ja ka valutu. Põlvekeder võib ka ise paigale tagasi minna. Luksatsiooni ajal koer hoiab põlve ja kanda kõverdatult. Püsivalt paigaltnihkunud põlvekeder on kogu aja kas täiesti või osaliselt oma paigalt ära. Koer hoiab jalga jätkuvalt konksus. Kui paigaltnihkumine on mõlemapoolne, liigub loom selg küürus ja hüppab nagu jänes kiirel liikumisel. Kontrollides koera patella lukstatsiooni, surutakse põlveketra sõrmedega kordamööda sisse- ja väljapoole, samal ajal põlveliigest konksu ja sirgu tõmmates. Soome Kennelliidu ametliku põlveliigese kontrolli blanketi järgi jagatakse põlveliigese paigaltminek nelja astmesse:
1.aste: Põlveliiges peaaegu normaalne. Põlvekeder võib aegajalt paigalt minna, kuid see läheb ise tagasi.
2.aste: Põlvekeder tavaliselt omal kohal, kui jäse on sirutatud. Paigalt nihkunud põlvekeder tuleb asetada paigale.
3.aste: Põlvekeder tavaliselt paigalt liikunud ja see saadakse vaid ajutiselt tagasi oma kohale.
4.aste: Põlvekeder püsivalt paigalt ära ja see ei püsi oma kanalis ilma operatsioonita.
Põlvekedra paigaltminekut võib takistada spetsiaalse lõikusega. Kerge astmega patella luksatsioon ei ole valulik ja ei sega kerget kääbuskoera. Isegi kolmanda astme patellaluksatsioon võib olla peaaegu sümptomiteta, koer lonkab aegajalt või jätab samme vahele (hüpleb tagajalgadega). Lõikust tavaliselt sellistel juhtudel ei tasu teha. Kui paigalt nihkuv põlvekeder tekitab liigesesse põletiku või koeral on valud ja ta liikumine on selgelt raske, on operatsioon omal kohal.

Klein- ja mittelspitzidel haigus on üpris haruldane ja vaid üksikud 1.astme luksatsioonid on leitud. Sellegipoolest nii aretus-kui kodukoerad tuleks edaspidigi kontrollida, et säilitada head tervise olukorda. Ühingu aretusmäärustik eeldab, et aretuskoerte põlved kontrollitakse. Aretuses võib kasutada vaid kombinatsioone, kus kokku liidetud uuringutulemused ei ületa kahte. Näiteks kui emase mõlemad põlved on 1.astmega, peab isane olema tervete põlvedega.

Silmahaigused
Silmahaigusi diagnoositakse silmahaiguste eriarstide poolt tehtud uuringutega. Soomes uuritud koertel on leitud vaid mõni silmahaige (PRA, RD) kleinspitz ja mittelspitz. Silmauuringu tulemust eeldab ühingu aretusmäärus.

PRA
Võrkkesta progresseeruv kärbumise ehk PRA sümptomid ilmnevad tavaliselt juba suhteliselt vanematel koertel, mil on oht seda segi ajada vanusest tingitud võrkkesta taandarenguga. Vea pärilikkus on retsessiivne ja haigeid koeri võib sündida vaid paaritades omavahel kaks sellist koera, kellel mõlemal on geenides vähemalt üks PRA-ga. PRA ilmneb koera hämaral ajal nägemise nõrgenemisega ja põhjustab pimedaks jäämist.

RD
Võrkkesta alaarengut ehk RD-d võib sünipärase muudatusena märgata juba noore koera uuringul. Kerged vormid avalduvad kohalike võrkkesta voldikestena ja voldid võivad osaliselt ka sileneda kutsika silma kasvades. Laialdased RD-muutused, mis alandavad koera nägemisvõimet (võrkkesta irdumine), on selgelt haruldased. Arenguhäire pärandub retsessiivselt ja sõltumata vanemate haigusastmest.

HC
Pärilik hallkae ehk HC võib olla sünnipärane, varases nooruses tekkiv või vanemas eas arenev. Kae pärilikkusviisi peetakse üsna lihtsaks, enamusel tõugudes paratamatult esinev. Hallkaed võib põhjustada ka mõni haigus, ravimid, trauma või eakus – need vormid ei ole pärilikud. Teatud muutused enamasti eriti ei mõjuta koera nägemisvõimet, läätse täielik tuhmumine on üsna haruldane. Haiget koera ei tohiks kasutada aretuses.

Munandiviga
Munandiveaga koeral on jäänud kas üks või mõlemad munandid laskumata munandikotti. Peitunud munand võib asuda kõhuõõnes või kubemekanalis ja sageli see opereeritakse ära kasvajariski tõttu. Peitmunandiga koera ei tohi Kennelliidu määruste alusel aretuses kasutada

Nabasong
Nabasongaga koeral on kõhuseinas auk, millest naha alla pitsub välja padjand ja/või sool. Nabasong on pärilik viga ja kasvataja on kohustatud Kennelliidu reeglite järgi korvama nabasonga operatsiooni kulud.